Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
Suurema osa olmejäätmetest moodustavad segaolmejäätmed (prügi).
Kodumajajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu on ohtlikud inimese tervisele või keskkonnale.
Biolagunevad köögijäätmed on  anaeroobselt või aeroobselt lagunevad toidujäätmed.
Olmes tekkivad vanapaber ja  pakendid on nende edasise töötlemise eesmärgil vajalik koguda eraldi konteineritesse.
Suurjäätmed on vanamööbel (diivanid, toolid, lauad, kapid), kardinapuud, vaibad, madratsid, jms suuremõõtmeline jääde, mis ei mahu oma mõõtmete või nende kaalu tõttu konteinerisse.
Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed saab ära anda jäätmevedajale või toimetada need ise lähimasse jäätmejaama. 

 

Jäätmete kogumine ja vedu

Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule või ettevõttele, kellel puudub keskkonnateenistuse poolt väljastatud kehtiv jäätmeluba.
Olmejäätmed kogutakse standardsetesse  plast- või metallkonteineritesse.
Metallkonteinerite eeliseks on väiksem põlemisoht, plastkonteineritel aga pikem kasutusiga, need on kergemad ja tekitavad tühjendamisel vähem müra.
Konteineri valikul tuleb lähtuda tekkivast jäätmekogusest ja sobivast tühjendussagedusest, et vältida konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ja ümbruskonna  reostust.

Teadmiseks jäätmevaldajatele:

• Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse, soovitatavalt kile- või paberkottidesse pakitult selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
• Jäätmevaldaja peab tagama konteineri paiknemise kõva kattega alusel, teepinnaga ühes tasapinnas ning hoidma konteinerite ümbruse ja selle juurdepääsutee puhtana jääst ja lumest.
• Jäätmevaldaja peab tagama takistamatu juurdepääsu kõigi konteinerite juurde, hoidma konteinerite ümbruse korras ja puhtana;
• Jäätmevaldaja peab tagama, et konteinerites  olevat prügi ei põletataks.
• Olmejäätmete konteinerisse on keelatud panna:
  • vedelaid jäätmeid
  • ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, kraadiklaasid, ravimid, kemikaalid, õlid, õlised kaltsud, värvid, lahustid, elavhõbedalambid jms.)
  • ehitus- lammutusjäätmeid 
  • elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (raadiod, telekad, külmkapid, elektipliidid, pesumasinad jne)
  • vanarehve
  • paberi-papi ja pakendijäätmeid
  • suurjäätmeid (vana mööbel, madratsid, vaibad, kardinapuud jms)

 
Soovitame konteineri valida sellise mahuga, et tühjendussagedus oleks 1 kord kuus või sagedamini.
Tühjendusgraafikute võimalused on olenevalt jäätmevaldaja asukohast: 2 x nädalas , 1 x nädalas, igal 2. nädalal, igal 4. nädalal.
Võimalik on ka konteinerite tühjendus ühekordsete tellimuste alusel, kuid sel juhul on teenuse hind kallim.
 
Plastkonteinerite kasutamisel tuleb meeles pidada, et kuum tuhk võib põhjustada jäätmete süttimise konteineris, mille tulemusena muutub konteiner kasutamiskõlbmatuks. Seetõttu soovitame ahjuküttega elamute juures kasutada metallkonteinereid või tuhk eelnevalt maha jahutada.
 
Soovi korral on kliendil võimalik prügikast lukustada. Sel juhul tuleb tühjenduspäevaks jätta konteiner lukustamata või tasuda võtme haldamise tasu.
Vähendamaks viibimist Teie eravalduses palume eelkõige eramuomanikke tühjenduspäevaks paigutada oma konteiner hoovivärava vahetusse lähedusse.
 

Konteinerid

0,08, 0,12, 0,14 ja 0, 24 m3
Plastikust, 2 rattaga. Konteinerit kasutatakse peamiselt eramute juures ja kohtades,  kus ruumi vähe. Väike kaal ja suured rattad võimaldavad konteineri teisaldamist kogumisauto juurde ka pehmemal pinnasel. 
Sobivad pereelamutele, tühjendussagedusega 1-2 korda kuus.
                                
0,6 ja 0,8 m3
Plastikust, 4 rattaga. Konteinerit kasutatakse peamiselt korterelamute ja ettevõtete juures.  Vajalik asfalt- või betoonalus ja tee kuni kogumisauto juurdepääsukohani. Sobiv korrusmajadele ja väiksematele ettevõtetele.
 
1,5 , 2,5 ja 3,5 m3 
Metallist, ratasteta. Konteinerit kasutatakse suurte korruselamute ja suurte ettevõtete juures. Peab olema tagatud kogumisauto juurdepääs konteineri esiküljeni. Konteineri aluspind peab olema piisavalt tugev, takistamaks konteineri maasse vajumist.         
 

Presskonteinerid

Suurte jäätmekoguste ja mahuliste jäätmete (papptaara, kile jms) puhul on otstarbekas jäätmete vedu korraldada komprimaatori ehk presskonteineriga, millega saavutatakse oluline kokkuhoid transpordikulude arvelt.
Komprimaator surub jäätmed kokku kuni 10 korda. Enim on kasutusel 16 m3 mahuga pressid.
Komprimaatori paigaldamisel ja kasutamisel tuleb arvestada mitmete tehniliste ja kasutamistingimustega.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: ümmargused konteinerid ja vaadid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate    jäätmeveokitega.
Plastkonteineri ostmisel kaubandusvõrgust soovitame valida tuntud tootjate toodangut (näiteks SULO, SCHÄFFER või OTTO konteinerid). Sagedasti esineb probleeme tundmatute tootjate ja odavate plastkonteineritega, mis muutuvad talvel miinuskraadide juures väga hapraks ja seetõttu võib selliste konteinerite eluiga jääda väga lühikeseks.
Jäätmeveo lepingu sõlmimiseks või ühekordse teenuse saamiseks palume pöörduda OÜ Prügimees klienditeenindusse Talli tn.4, telefon 4531603, e-mail: saaremaa@keskkonnateenused.ee